Tere tulemast!

Photo Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud. Pilvi võib praktiliselt iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Sestap on pilvekooli tegemine väga oluline.
Siin leitav informatsioon on üsna üldine ja selle eesmärgiks on laiendada lugejate silmaringi, tekitada temas huvi, mida huvitavat võivad pakkuda meie igapäevased kaaslased – pilved, nagu on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar. Ehk leiab lugeja pilvekooli abil tee edasi ka meteoroloogia ehk ilmateaduse juurde.

Räägime pilvedest, aga mis need üldse on? Mõtiskledes selgub, et pilvedele saab anda vähemalt kaks definitsiooni.

  • Pilved on kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu.
  • Pilved on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et seda saaks visuaalselt näha või mõne instrumendiga tuvastada.
Nii võib rääkida suitsu-, tolmu- või tuhapilvedest või nende hübriididest veeauru kondenseerumissaadustega (Pyrocumulus, Pyrocumulonimbus). Siin räägitakse pilvedest esimese definitsiooni tähenduses.
Kuna pilvi moodustavate veepiisakeste läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend mikromeetrit – keskmiselt 10 μm, maksimaalselt kuni 200 μm –, siis suudavad õhuvoolud neid ülal hoida. Et elektrostaatilised jõud hoiavad tekkinud aerosooli – kokkuleppeliselt ja n-ö vaikimisi pilvi aerosoolideks küll ei nimetata – stabiilse, siis ongi pilved hõljuvas olekus.
Varem (ja sageli praegugi) peeti pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist – kui silmaga polnud midagi näha, siis polnud ka pilve. Tänapäeval peetakse pilveks ka sellist kolloidset süsteemi, mida saab detekteerida näiteks üksnes radariga. Seega, pilv ei pruugi olla tingimata inimsilmale nähtav: näiteks embrüonaalses arengufaasis rünkpilv võib-olla nähtamatu, sest kondenseeruvad veepiisakesed on veel nii tillukesed ja neid on nii hõredalt, et valgus ei haju piisavalt ja inimsilm pilve ei märka.

Photo
Konvektsioonipilved 1.08.2007 Tallinna kohal. Näidatud on erinevas arengustaadiumis pilveelemendid.

Pilved kui kolloidsed süsteemid eeldavad atmosfääri olemasolu ja neid tekib seega kõikidel planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda: näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab süsihappegaasil ja vähesel veeaurul kondenseeruda. Praktiliselt ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on süsihappegaasi- ja jääkristallidest koosnevad kiudpilved. Veenuse atmosfäär on palju tihedam kui Maa oma ja seetõttu on see planeet kaetud pidevalt paksu pilvkattega, mis koosnevad väävelhappetilgakestest, sest seal on temperatuur väga kõrge. Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund. Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel.

Photo
Pilve tekkimise põhiprotsessid ja põhjused. Allikas, PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre